Tuesday, May 10, 2016

KURVA HO DALAN LOOS



KURVA HO DALAN LO'OS - "Difisil ha-lakon kurva"


Difisil atu lao tuir dalan kurva ne'ebe barak, sa tan kurva maten sira tamba perigu tebes kuandu la kuidadu didiak bele monu ba rai naruk. Bainhira monu ne'e sei hetan kanek no bele mate. Para labele monu tenke lao tuir deit ( ikuti ruas jalan yg sudah berbelok).
Difisil atu ha-los kurva tamba kurva laos ida deit maibe barak maske ema dehan rua deit (eskerda-direita). Maske kurva hirak ne'e difisil maibe iha ema barak mak toman ona tamba liu kona bebeik.
Ema barak hakarak ha-los tiha kurva para fasil atu lao tuir no lalais to'o destinasaun ikus. Maibe atu atu ha-los laos fasil tamba persiza tempu no meus oioin. Iha ema barak mos lakohi ha-los tamba senti toman ona.
Maibe kuandu iha ema barak mak hakarak atu ha-los kurva hirak nee bele. Laiha buat ida mak imposivel, persiza deit komitmentu no serviso makaas.

Liafuan badak ne'e nudar mensajen ida ne'ebe nia signifikadu sei bobar an (terbungkus) tamba ida ne'e hanesan analojia ida entre dalan kurva ho moris lor-loron no mos iha sistema balun ne'ebe ita serviso ba.

Bainhira ita kuandu moris iha la hetan dalan loos mak ita sempre dehan maromak kala kastigu hela tamba ita tenke simu obstaklu oioin iha ita nia moris lor-loron nian. Hanesan mos kuandu ita serviso iha sistema ida nia laran. Iha ema balun hakarak serviso ba loos mai loos deit maibe iha ema barak mos hakarak kria sistema ida ne'ebe barak no difisil (kurva barak). Sistema kurva barak ne'e kuandu ita faila atu kontrola mak sei mosu hanoin a'at (evil intent) komesa mosu. Iha sorin seluk, kuandu sistema no birokrasia ne'ebe komplikadu  bele difikulta serviso ne'ebe lalais, efisien no efikasia. Iha momentu ne'ebe ema barak hakarak no toman ona sistema komplikadu tamba hetan benefisia no vantajen ruma maka difisil tebes atu halakon
Ema matenek nain sira sempre dehan nune'e " Sulit menulis lurus pada garis yang bengkok (difisil atu hakerek lurus iha riska ne'ebe kleuk). Signifika ema ne'ebe hakarak serviso loloos ka ba los mai los deit ne'e susar lahalimar atu tuir buat ne'e lao ladun loos ona. Tamba ne'e dalaruma ema barak mak la bele resisti no halo tuir deit buat ne'ebe sala hela. Liafuan malai nian karik dehan " just go with the flow"- lao tuir arus deit duke soke ita bele sai vitima.

Ita hotu espera para pratika a'at sira ne'e labele mosu, domina no moris iha ita nia rai doben Timor-Leste. Lingua malayu dehan " lebih baik berdiri melawan dan mati daripada diam dan duduk di jajah oleh orang yang wataknya kotor dan jahat". Liafuan "melawan" la signifika tenke kontra ho kroat no violensia maibe impoin hanoin ne'ebe diak, influensia hanoin diak hasoru hanoin foer, habelar informasaun ne'ebe loos ba ema seluk no publiku hodi hatene.

Perguntas mak ne'e: dalan kurva nafatin mak diak tamba ema toman tiha ona ka halo lo'os tiha (dalan lurus) maka diak regardless meus no rekursu?

Artigu badak ne'e hanesan hanoin pesoal ida hodi expresa sai no laiha intensaun atu prejudika ema no grupu seluk ruma.

Autor : Dias, A.

Abut husi espiritu nasionalisme mak Grupuisme no Sukuisme





Ema barak mak sempre koalia konaba nasionalime kuandu ita ligadu ba oinsa atu fo ita nia an tomak hodi defende nasaun ka rai ida ne’ebe ita moris ba.
Hau hakarak esplika oituan termu nasionalismu ne’e mai husi ne’ebe.
Iha tempu beala no avo sira nian iha tinan hirak liu ba kotuk, ema sira moris ho grupu-grupu ne’ebe sei iha relasaun familia (dexendente no axendente). Iha tempu ne’ebe avo sira ne’e sempre moris tuir sira nia familia (relasaun ran) ho grupu kik oan sira iha ai laran.  Nudar ema (populasaun) ne’ebe hela depende ba ai han (nomaden). Populasaun iha altura ne’eba labele hela metin iha fatin tamba dependente liu ba aihan natural (hahan natural no animal) iha ai laran.  Husi tempu ba tempu, povu komesa aumenta barak. Logikamente, kuandu ema ka povu aumenta barak, dependensia ba ai han natural iha ai laran mos komesa bo’ot. Ho situasaun ida ne’e komesa mosu hanoin a’at ba malu no komesa implementa termu ida dehan “Hukum Rimba” semak maka’as nia mak domina sira seluk. Entau grupu sira ne’e ida-idak tenke buka meus oinsa para atu defende an hodi mantein sira nia grupu. Husi ataka malu ne’e mosu ona sintidu grupuisme hodi luta hasoru inimigu husi grupu seluk ho bele defende an no kontinua iziste.
Husi sintidu grupuisme ne’e muda ba sukuisme, depois ba divizionisme, regionisme to’o ikus liu nasionalisme.
Hare husi mudansa sintidu husi nivel kik liu to’o leten a’as ne’e ho sintidu ne’ebe hanesan, katak atu defende sem fronteira (no limit) ezistensia husi grupu ka nasaun ne’ebe nia partensia ba.

Depois de Timor-Leste ukun an, ema barak mak hakilar espiritu nasionalisme iha publiku hodi fo hanoin ba ita hotu hodi firme nafatin hadomi rai Timor sem fronteira. Tamba ho razaun ida katak nasaun Timor-Leste molok ukun an ne’e liu husi prosesu ida ne’ebe naruk no difisil tebes tamba tenke hakruk ba nasaun kolonialista sira hanesan Portugal, Japan no Indonesia.