Brankeamentu Kapitál ho Modus Operandi
Brankeamentu
kapitál (fase osan) nudar topiku nebe
importante no intersante tebes atu koalia no diskuti maibe laos fasil atu kompriende
tanba brankeamentu kapitais hanesan tipu krime ida ne’ebé sempre liga ho krime
sira seluk ne’ebé ita konsidera nudar krime no problema ne’ebé komplikadu.
Krime ne’e komplikadu tanba refere ba prosesu inísiu hosi predikadu krime to’o
iha faze brankeamentu kapitál. Ne’eduni, se’e ita koalia brankeamentu, ita tenke
hatene krime ne’e nia hun to’o brankeamentu. Tamba ne’e mak se karik ita hakarak
halakon brankeamentu kapitál iha rai laran ne’e hakarak ka lakohi tenke haré
uluk predikadu krime (predicate crime) saida deit ba brankeamentu kapitál. Tipu
krime ida ne’e labele hamrik mesak maibe sempre ligadu ho krime seluk. Predikadu
krime ba fase osan mak hanesan korrupsaun, subornu, jogu ilegal, fraude,
trafiku humanu, trafiku droga, prostituisaun, Piracy no seluk tan. Tipu krime
hirak ne’e mak sai hanesan predikadu krime molok tama ba brankeamantu nian. Ho
razaun ida ne’e mak ita sempre dehan katak kazu brankeamentu kapitál laos
problema fasil atu kombate tamba tipu krime ne’ebé komplikadu teb-tebes. Maske
komplikadu maibe ita tenke iha komitmentu ida katak laiha krime iha mundu ne’e
mak perfeitu maibe investigasaun ba krime mak seidauk perfeitu (No crime is
perfect only investigation is imperfect). Ne’e signifika katak laiha kriminozu
ida mak komete krime ho perfeitu katak autoridade kompetente hanesan Polisia
Investigasaun, Prokuradoria no KAK sei bele deskobre naran katak iha vontade no
bele halibur evidensias relevante. Autoridades kompetente dala barak la konsege
deskobre lia los tamba prosesu investigasaun no kolekta evidensia mak la
sufisiente no la priense kriteriu akuzasaun nian.
Nasaun
Timor Leste bele mosu pratika brankeamentu kapitál tamba ita nia nasaun ne’e
sei frajil no sistema kontrolu husi instituisaun hotu-hotu seidauk estabelese
hotu no ladauk forti. Situasaun agora ne’e korrupsaun, (subornu) no
manipulasaun de taxa (tax evasion) nudar dalan potensial tebes hodi hamosu
brankeamentu kapitál kompara ho tipu krime seluk. Tipu krime ida ne’e mos sei la ses husi Grupu
Krime Organizadu ne’ebé opera husi ema professional no grupu mafia sira. Krime
organizadu nia objetivu prinsipal mak oinsa hetan lukru (profit) liu husi aktus
ilísitu ne’ebé sira halo.
Saida
mak Brankeamentu Kapital? : Brankeamentu simplesmente defini nudar prosesu hasubar osan nia orijin ne’ebé ema kriminozus sira
hetan liu hosi atividades ilegais ka ilísitu. Modus operasaun ba lalaok
brankeamentu ne’e varius no komplexiu
tebes tanba opera husi ema profesional. Teorikamente modus operasaun hodi
hasubar osan nia orijin fahe ba faze tolu
(3) mak tuir mai ne’e :
1. Placement (lokalizasaun); Osan
rezultadu husi aktu krime nian ne’e, ema kriminozus sira ba rai iha fatin ne’ebé
difisil atu detekta. Sira rai osan no transfer hosi fatin ka banku ida ba banku
seluk. Maneira komum nebe sempre aplika maka uza metodu “Smurfing” katak sira fahe osan ba montante ki’ik no uza konta
bankaria ema barak nian hodi evita deskonfiansa husi autoridade kompetente,
maibe lolos osan ne’e ema nain ida deit. Forma seluk tan mak liu hosi maneira
jogu ilegais sira hodi halakon osan nia orijinalidade. Iha etapa ida ne’e osan
nain ba fatin casino nian hodi sosa chips ho valor osan nebe bo’ot. “Chip ne’e
hanesan koin ne’ebé nia valor hanesan osan no uza deit ba makina casino”. Iha
modus operandi ne’e osan nain sei la joga hotu kedas maibe halo finzi joga
oituan deit depois ba troka fila fali chips casino nian ho notas (receipt) hodi
hatudu katak osan ne’e nia orijinalidade mai husi casino. Ezemplu : Maukinta
(naran alias) lori osan dolar ho montante
10,000.00 ba sosa chips iha casino depois joga deit 1,000.00 no osan
restu 4,000.00 ba troka fali ho nota ka resivu kompletu depois mak lori ba uma.
Dalaruma mos laos troka ho osan ona maibe uza deit casino check depois lori
check ne’e ba uma. Posesu ida ne’e ema
sei la nota tanba osan nia orijinalidade ne’e mai husi jogu casino nian. Ita
hotu hatene katak jogu casino iha mundu ne’e nudar atividade legal tamba hetan
lisensa husi guvernu.
2. Layering (Estratifikasaun); Kriminozu (Maukinta-Naran alias) sei lori Check
casino nebe nia hetan husi casino fatin ne’e ba nasaun seluk hodi ba deposito
iha banku, hanesan Hongkong depois transfere fali ba nasaun seluk. Liu hosi forma
ida ne’e osan nain ka kriminozu subar no halakon tiha trila (trace-jejak) osan
nian.
3. Integration (integrasaun) Liu husi
prosesu fase osan ne’ebé komplexiu no naruk, kriminozu (Maukinta) agora bele uza
osan ne’e hodi sosa sasan fiziku (tangible asset) hanesan uma, kareta, rai,
nsst. Depois de ida ne’e, osan nain
Maukinta sei lori osan ne’e ba tau iha
banku tanba osan nian orijin ne’e klaru ona ona katak mai husi fa’an sasan
patrimoniu privadu (private asset). Osan nebe fase ona ne’e bele mos fo impresta
ba ema (simpang-pinjam).
Ilustrasaun
konaba prosesu hasubar osan nia orijinalidade ne’e laos uza deit casino deit maibe iha formas oioin. Casino
nudar ezemplu konkretu ida hodi ita hotu bele komprende.
Asaun
konkreta husi mundu internasional hasoru brankeamentu kapitál :
Mundu international sira prekupadu tebes ho
ezistensia pratika brankiamentu kapitál ne’ebé halao hosi pesoal no grupu
kriminozus sira iha mundu. Brankiamentu nudar krime ne’ebé liu hosi maneira
oi-oin nebe aplika modus operasaun ne’ebé varius. Prekupasaun mundu
internasional laos koalia deit maibe liu husi asaun konkreta nebe halo tiha ona
hanesan estabelesementu organizasaun barak hodi kombate pratika brankiamentu
kapitál hanesan “The International Money-Laundering Information Network (IMoLIN,
Anti Money Laundering and Combating the Financing terrorism (AML/CFT), Law
Enforcement on Organized Crime and Anti-Money-Laundering Unit (LEOCMLU) nebe
estabelese husi Estadus Unidos da Amerika, Asia Pacific Group on
Money-Laundering (APG/CFT) no FATF (Financial Acton Task Force. FATF estabelese
iha tinan 1989 iha Paris. Nasaun nebe sai membros ba FATF mak hanesan
:Argentina, Australia, Austria Belgia Canada, Brazil, European Commission,
China, Hongkong, Gresia. Dinamarka, Italia, Japaun, Finlandia, Norwegia, Rusia,
Mexico, Portugal Nova Zelandia, EUA, Inglatera, nsst. Iha tinan 1990 hamosu 40
rekomendasaun ho objetivu atu prevene no kontrola brankeamentu kapitáis.
Timor Leste nia asaun no partisipasaun
hodi prevene brankeamentu kapital :
Iha ita nia nasaun Timor Leste, estadu konsege hari
komisaun ida hanaran CNCBC = Commissaun
Nacional sobre Combate Branqueamento Capitál. Ezistensia husi komisaun ne’e sai
hanesan grupu de traballu ida hodi serviso hamutuk ho organizasaun internaional
hirak nebe mensionadu iha leten. CNCBC nia misaun mak oinsa atu kombate pratika
brankeamentu kapitál iha rai laran no serviso hamutuk ho nasaun sira seluk ne’ebé
sai ona membros ba organizasaun internasionais sobre anti brankiamentu kapitál.
Timor Leste ofisialmente sai ona membros ba APG/CFT iha tinan 2009. Nudar
membro ba APG/CFT. Timor Leste kada tinan partisipa iha enkontru konaba Mutual
Evaluation (ME) hodi hare problemas hirak ne’ebé relevantes, hato’o progresu
serviso no halo rekomendasaun importante balun hodi nuné bele aplika ba nivel
rejional asia pasifiku nian. Iha tinan 2012, Timor Leste konsege halo Mutual
Evaluation Report iha plenaria APG/CFT.
Iha relatorio Timor Leste nian koalia liu oinsa atu
haforsa no hametin sistema no mos oinsa atu halo tuir sistema. Hanesan ita hotu
hatene katak ita nia nasaun sei frajil intermus de sistema de serviso no
kontrolu husi instituisaun hotu-hotu nebe bele mosu trans national crime
hanesan trafiku ema (human trafficking) trafiku droga, terorista no seluk tan. Hahu
hosi tinan 2009 to’o ohin loron, Timor Leste prosesa ona kazu brankeamentu
kapitál hamutuk tolu (3) ona. Ne’e hatudu mai ita katak ita koalia konaba
praktika brankeamentu kapitál laos teorikamente deit maibe realidade hatudu
katak komesa mosu ona iha ita nia rai doben ida ne’e. Iha futuru kazu brankeamentu
kapitál bele aumenta maka’as liu husi dalan korrupsaun tamba politika kombate
korrupsaun iha rai laran seidauk hatudu sinal positivu.
Asaun
konkreta hasoru prátika brankeamentu kapitál :
-
Estadu Timor Leste kria ona lei numeru
17/2011 konaba kombate brankeamentu kapitál nebe hetan ona alterasaun hosi
Parlamentu Nasional iha tinan kotuk 2013 Numeru 5/2013/III. Lei ne’e sei fo
poder ba autoridade kompetente hodi kombate brankemantu kapitál iha rai laran.
-
Dekretu Lei Numeru 19/2009 artigu 313 konaba
Krime hasoru ekonomia –Brankeamentu ba Kapitál.
-
Estadu Timor estabelese ona Komissaun
Nasional konaba Combate Brankeamentu Capital (CNCBC). Komissaun ne’e serviso
hamutuk ho organizasaun rejionais no Internasionais balun ho objetivu prevene
no kombate brankementu kapital iha rai laran no rejional no internasional.
-
Estabelesementu Komissaun Anti Korrupsaun
(KAK) liu husi Dekretu Lei Numeru 8/2009.
Oinsa
mak ita bele prevene no kombate prátika brankeamentu kapitál :
Ita iha Lei konaba Anti Brankeamentu Kapitál,
no estabelese ona komissaun ka grupu de traballu hodi kombate prátika
brankeamentu kapital iha rai laran. Ezistensia lei no CNCBC deit ladauk
sufisiente hodi kombate maibe tenke iha kolaborasaun no partisipasaun husi
sosiedade tomak.
1.
Atu kombate prátika brankeamentu kapitál iha
rai laran depende ba lei Anti Korrupsaun no Lei Brankeamentu kapital. Fator
importante ida seluk mak oinsa vontade diak husi entidades tomak nasaun nian no
sosiedade tomak nudar kontrolu sosial iha rai laran. Lei bele diak maibe laiha vontade
diak atu implementa mos lei ne’e sei laiha valor.
2. Iha
Timor Leste, dalan ba atu hamosu brankeamentu mak liu hosi korrupsaun, subornu,
trafiku humanu, nsst. Tanba ne’e ita nia kolabarasaun no vontade de servisu
importante tebes hodi prevene no kombate aktus ilisitu ida ne’e. Tuir hakerek
nain nia haré katak atu prevene no kombate brankeamentu kapitál ita hare’e liu
ba fatores rua (2) mak hanesan tuir mai ne’e : (1) Fatores externa : Estadu
Timor Leste liu hosi CNCBC tenke kontinua serviso hamutuk ho orgaun
internasionais sobre kombate brankeamentu kapitál hanesan APG/CFT, IMoLIN,
AML/CFT, nsst. (2) Fatores Interna : Estadu Timor Leste tenke kria lalais lei
anti korrupsaun hodi nune KAK no Ajente judisiarius sira bele serviso efetivu
liu hodi kombate prátika korrupsaun iha rai laran. Estadu Timor Leste tenke kria
lei Drogas, Trafiku humanu, Prosituisaun, trafiku armas, Piracy nsst ne’ebé
bele fó dalan ba práktika brankeamentu kapital. Tanba tuir dotrina lei katak se
karik lei laiha signifika katak krime laiha (“nullum crimen, nulla poena sine
lege”). Entidades nasaun tenke iha komitmentu ba kombate brankeamentu kapitál
tanba problema ne’e seriu tebes entermus de prevensaun no kombate. Sistema
kontrola taxa ka selu impostu tenke diak tanba ajente serviso impostu bele
komete deskaminu taxa, hanesan kazu funsionariu ministeriu finansas komete no
agora dadaun iha hotel Becora hodi responsabiliza nia aktus krime.
3. Aleinde
orgaun internasionais no nasional nebe mensionadu iha leten, partisipasaun no
involvimentu sosiedade tomak hodi prevene no kombate pratika brankeamentu
kapitál iha rai laran importante. Ema hotu tenke iha konsiensia katak lalaok
fase osan ne’e bele mai hosi asaun korrupsaun ne’ebé dala barak involve hosi
ema ne’ebé serviso iha instituisaun publiku. Sosiedade tomak tenke suporta no
kolabora diak ho ajente judisiariu sira hodi labele fo espasu ba ema
iresponsabilidade no immoral hodi komete krime korrupsaun no brankeamentu kapitál.
Ita
hotu aprésia tebes ho esforsu tomak ne’ebé halo hosi grupu traballu ne’ebé
kompostu hosi BCTL, Ministeriu Negosiu Estranjeiru, Ministeriu da Justisa,
PNTL, nsst. Espera katak ho esforsu tomak ne’ebé ita nia grupu traballu halo
bele prevene no kombate prátika brankeamentu kapitais iha rai laran, nivel
regionais no internasional. Ita hotu hatene katak impaktus hosi brankeamentu
laos afeita iha rai laran deit maibe global tanba konsidera nudar transnational
crime.
Ita
nia kaderneta ba kombate korrupsaun mos sei mean, signifika katak seidauk
hatudu progresu nebe siginifikantes. Ita nia nasaun iha rekursu naton hodi halo
prevensaun no kombate brankeamentu kapitál iha laran, maibe depende mos ba
politika estadu no komitmentu ne’ebé forti no sustentavel. Ne’eduni hakerek nain hakarak fahe informasaun
konaba lalaok brankeamentu kapitál atu nune ema hotu bele hetan informasaun
klean konaba asuntu ida ne’e. “Bele sai
riku maibe labele liu hosi dalan ilísitu".
Obrigado barak ba le’e nain
sira. (*)
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
References :
http://timor-leste.gov.tl/?p=9790&lang=en&n=1http://www.apgml.org/documents/search-results.aspx?keywords=timor+leste+mutual+evaluation+
http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF_Recommendations.pdf
http://www.jndiario.com/2014/03/06/tl-lakohi-monu-ba-brankeamentu-kapital/
Lecture note of Criminology (CCJE-AUF) by Dr. Rhem Rick Corpuz.
Autór : Eskola iha AUF,
Fakuldade Criminology, husi distrito Lospalos. E-mail :Akilisdias@gmail.com.
No comments:
Post a Comment